Tallinna Tehnikakõrgkool

Stalinismiaegne, 1953. aastal ehitatud hoone on oma sümmeetrilises arhitektuuris range, aukartust äratav ja akadeemiline. See on kunagise ajastu märk, mis kannab sügavaid, suurvenelikust impeeriumi-ihalusest läbi imbunud ideoloogilisi sõnumeid. Stalinistlik arhitektuur püüdis meeleheitlikult vastanduda tollal läänes võidukäiku teinud modernismile. Ent ometi on tolleaegne arhitektuur klassitsismist inspireerituna ka kaunis: lopsakad kõrgustesse pürgivad sambad, karniisid, kõrged ruumid.

Oma töös eksponeerime hoone ajaloolist interjööri väärikana, säilitades ja rõhutades olulist. Näiteks on plaanis taasluua saalis autentne hõng ja taastada detailid — parkett, karniisid, liistud, dekoorid — nii originaalitruult kui võimalik. Kontrastiks ja leevenduseks rangele arhitektuurile lisame interjööri modernseid, noortepäraselt erksa värvikoloriidiga sisustuselemente, mis ajaloolistest selgelt eristuvad.

Arhitektuurne kehand on heleda tonaalsusega ja sisustus — toolid, valgustid, tekstiilid — pigem tänapäevane, et tuua raskepärasesse pimedasse hoonesse valgust ja kergust. Tekib terviklik ja tundlik keskkond, dialoog vana ja uue, mastaapse arhitektuuri ja modernse minimalistliku sisu vahel ning sõnum nüüdisaegse kõrgkooli avatusest ja nooruslikkusest.

TTK graafilise identiteedi kolmnurkset üldkuju arvestades oleme kujundanud avalikud istumisalad, letid ja muu sisustuse kolmnurga motiivile ülesehitatuna. Hoone sissepääsu muutsime linnaruumis nähtavamaks. Eri ruumide tsoneerimisel kasutasime värvisümboolikat, et tuua ruumidesse värskust.